Tuesday, June 26, 2012

5. Peatükk. Nii mõnigi saab veel üllatuse osaliseks.

Välisuksele kostus koputus. Mees eemaldas ennast vastumeelselt neiust, kes oli endiselt vaid vannilinasse keeratud. Iason läks trepist alla ust avama ja neiu suundus oma tuppa magamisriideid panema. Napp, käsitööna valmistatud öösärk, heegeldatud jakk ja mõnusad valged pitsilised sokid. Armas ja piisavalt paljastav riietus. Margareth suundus treppist alla köögi poole, ta astus köögiuksest sisse ja jäi nagu soolasammas seisma. Köögis oli lisaks Iasonile veel üks võõras mees. Neiu märkas, et mees kandis kirikuõpetajale omast kraed. Neiu punastas ja tahtis köögist välja minna, aga selleks hetkeks oli Iason juba tema juurde jõudnud ja takistas tal lahkumist. Neiu oli sunnitud mehe sõpra kättpidi tervitama, hoolimata oma hetke riietusest.Tegelikult nägi ta ju nii pagana armas välja, et isegi mehe kirikuõpetajast sõber Ian jäi hetke vältel teda imetlevalt vaatama. Midagi sellist ei osanud ta küll oma sõbra juurde minnes eest leida. Neiu valas endale tassi kakaod ja suutis ennast selle aja jooksul veidi koguda. Iason oli olukorraga igati rahul. Oma kohale laua taga, sai neiu vaid jällegi üle mehe ronides. Mees toetas teda hoolitsevalt. Neiu oli endiselt vaikne, ta ei osanud praeguses seltskonnas midagi tarka - enda arvates öelda. Ta vaid kuulas meeste vestlust. Teemaks nagu ikka poliitika, sest valimised olid aktuaalsed ja pidid nendesuguste maa ja mere inimeste saatusesse suuri muudatusi tooma. Neiu vaatas oma riideid, meeste pilke endal ja lausus vaguralt: "Juba piiblis on ju öeldud, et riie ei riku meest." Mehed vaatasid üksteisele otsa ja purskasid mõlemad pea korraga valjusti naerma. Neiu vaatas neid veidi kohkunud ilmel. Iason pani talle käe kaitsvalt ümber ja siis ühines juba neiu ka naeruga. Nad naersid nii kõvasti, et tagant toast tuli vanatädi vaatama, mis lahti.
Margareth aitas vanatädil viimased nõud kappi panna ja suundus siis suurde tuppa. Mehed istusid diivanil ja vaatasid telekast valimisdebatti. Neiu seisis nõutult paigal - raamat käes. Mis ta siis nüüd pidi tegema, kas üles oma tuppa minema? Mees märkas teda ja kutsus enda juurde. Neiu pidi ennast kahe mehe vahele istuma sättima. Iason pani talle sooja pleedi ümber. Neiu ei suutnud telekat vaadata vaid hakkas raamatut lugema. Mingi hetk hakkas aga uni võimust võtma. Ta toetas ennast mõnusamalt vastu diivani seljatuge, suutis vaevu raamatut üleval hoida. Mees vaatas tema ponnistusi ennast ärkvel hoida. Nii mõnus oli silmad vähemalt korraks kinni panna. Iason pani vaikselt käe ümber neiu õlgade. Keeras ennast paremasse asendisse ja neiu pea vajus pehmelt ta õlale. Jalad sättis neiu ka konksu ja hästi mehe vastu. Hämmastav, kuidas mehe lähedus nii rahustavalt ja turvaliselt mõjus. Iason tundis neiu rahuliku hingamist. Sõber vaatas teda ja noogutas rahulolevalt.
Mehed süvenesid uuesti poliitikasse. Margareth sättis ennast veel rohkem mehe kaissu.
Mingil hetkel pöördus aga sõber mehe poole.
"Uskumatu, et selline armas ilmutis, siia saarele on tee leidnud." lausus ta vaikselt.
"See sama mõte on eimesema hommikul ja viimasema õhtul mu peas. Mõnikord pean ma selles veendumiseks lausa teda puudutama. Hirm on, et ta osutub unenäoks." Mees silitas neiu pikki juukseid ja unesooja nägu. Margareth naeratas talle läbi une. 
Ian sättis ennast sujuvalt nende ellu. Ta oli juba aastaid tegelikult Iasoni majas ühes toas elanud. Vahepeal oli veidi aega mööda ilma kolanud ja oma kutsumuse leidnud. Ennistel aegadel olid nad koos ühes laevastikus erinevatel laevadel kaptenitena leiba teeninud. Mingi hetk oli aga, ühel neist villand saanud ja maailm kutsuma hakanud. Nii see mehine meremees oma tee Jumala juurde leidis. Kas omal soovil või Jumala tahtel, määrati ta just oma kodusaarele kirikusse tööli. Tema endine tuba ootas teda puutumatuna. Tegelikult oli ka Iasonil hea meel, et sõber tagasi jõudis.
Niisiis, hommikul peale pesu, kööki saabudes - leidid neiu köögist laua tagant ühe mehe asemel kaks. Nagu tal kombeks oli, sai pliidi juures askeldav vanatädi "tere hommikust" põsemusi. Seejärel suundus neiu Iasoni poole ja ka mees sai tavapärase põsemusi. Margareth jäi nõutult seisma, hingas sügavalt sisse ja läks ja andis ka teisele mehele põsele musi "Tere hommikust."

No comments:

Post a Comment